Töövahendid elu üles ehitamiseks

 

“Kui me tahame muuta lugu, milles me elame, siis on meil vaja hakata uskuma uutesse lugudesse ning lugusid, millesse uskuda, on lõppematu hulk. Küsimus on selles, milline lugu ja milline mäng tundub Sulle parim.”

– Romet Preismann, “Harjumuste arhitekt” seminari koolitaja

 

Miracles intervjuu III 11/2018

 

Romet Preismann

HARJUMUSTE ARHITEKT 1. detsembril Tallinnas

 

 

Nii, mis liiki olevus sa oled?

Romet PreismannÕnnelik olevus! Ma olen multidimensionaalne olend saamas inimkogemust siin imepärases maailmas.

Ma olen siin oma Flight Suite‘is (Lendurivormis), füüsilises kehas, mis on kokku pandud igat sorti elementidest ja tehnoloogiatest. Minu hing on selles, selleks et kogeda kõiki aistinguid ja emotsioone, mida pakub see maailm oma 3D reaalsuses. Kui mõtlema hakata, siis ma olen rohkem mõistuse inimene. See on minu õnn ja ühtlasi ka probleem, sest ma elan liiga palju oma peas. Ma mõtlen liiga palju. Ma olen väga mõistuspärane ja mõnikord see tõkestab mind. Olen teekonnal, et rohkem tunda.

 

Flight Suite‘i mõiste hõlmab samuti meie haridust, ideoloogilist töötlemist, dogmat, uskumuste süsteemi ja käitumusmustreid – osaliselt tulenevalt meie endi veremälust, ent mingis ulatuses ka programmeeringust, mida meile siin õpetatakse. Sinu seminar harjumustest keskendub just neile õpitud mustritele, eks ole?

Jaah, õpituba põhineb mudelil, mille kestel me juhatame inimesed samm sammu haaval läbi sellest, kuidas me inimestena opereerime, tuginedes oma programeeringutele ja kuidas me õppimise kaudu sünnime sellesse maailma. Me tuleme koos eelprogrammeeritud tuumaga, aga suur osa sellest, kellena me end määratleme, tuleneb keskkonnast, millesse me sünnime, meie vanematest, õdedest, sõpradest, lasteaiast, koolist. Suur osa on veremälul, sellel, mis on meie hing, sellel, mis on eelprogrammeering. Ja loomulikult on ka vaba tahe, mida saame kasutada, et oma süsteemi ümber programmeerida.

Kogu asi seisneb selles, et muuta inimesed teadlikuks nende programeeringust: kuidas need toimivad ja kuidas need kontrollivad meie elusid. Programmide taga on töös süsteemid ja mudelid ning samuti see, kuidas me saame kasutada seda mudelit, et end muuta ja leida parem ühendus oma kõrgema minaga: saada teada, mida me tulime siia tegema. Me saame oma programmeeringut ümber programmeerida, selleks et ulatuda oma kõrgema potentsiaalini.

 

Olen teekonnal, et rohkem tunda.

 

Ja mis on selle programmide komplekti, kes me oleme, heaolu võtmeteks?

Minu jaoks isiklikult on selleks teadlikkus: oma mõtete, emotsioonide ja tegude teadvustamine meie igapäevaeludes. Teadvustada ning võtta vastutus tõsiasja eest, et elu, mida me elame, on loodud sisemusest lähtudes. Kui me soovime muutuda, siis peame saama teadlikuks oma mõtetest, emotsioonidest ja tegudest.

 

Mida sa pead enda kõige paremateks harjumusteks ja mis on sinu vähem konstruktiivsed harjumused?

Minu positiivseteks harjumusteks on näiteks mediteerimise harjumus. Ma võtan iga päev endale aega, et teadvustada oma mõtteid, olla teadlik oma hingamisest. See aitab mul selgemini mõista minu suhet teistega ja mind ümbritsevaga, kuidas ma teistele inimestele, olukordadele reageerin. Kuidas mingi olukord ja inimene mind end tundma paneb. Teine hea harjumus on see, et ma planeerin oma asju. Ma mõtlen oma asjad läbi, keskendun tulevikule, olles samal ajal kohal.

 

Kui me soovime muutuda, siis peame saama teadlikuks oma mõtetest, emotsioonidest ja tegudest.

 

Negatiivsete koha pealt… sõltuvus veeta aega arvuti taga ja otsida informatsiooni, mida ma tegelikult ei vaja, igasugune uurimuste tegemine! Samas kui lihtsalt mingisugune programm töötab minu ratsionaalse mõistuse taustal, sundides mind pidevalt otsima uut informatsiooni (naerab) mis on illusioon. See tung otsida ja mõte, et on mingi võti, mida üles leida, selleks et midagi lahendada, kui tegelikult on võti juba siinsamas olemas. Võti on lihtsalt…OLLA.

 

Millisena sa näed programmeeringu ja harjumustega töötamise olulisust kollektiivsel tasandil?

Ma arvan, et see aitab inimestel saada teadlikumaks oma tegudest, impulssiivsetest mõtetest ja reaktsioonidest. Need nn iseenda harjumuste arhitektid on teadlikumad, olles taibanud, et nad ise on endile loonud elud, mida nad parasjagu elavad. Ja kollektiivsel tasandil toob teadvustamine kaasa lootuse ka kollektiivseks muutuseks. Kui me ei ole teadlikud, siis me lihtsalt reageerime meile etteantud keskkonnale. Kui me saame teadlikuks, siis on rohkem lootust paremaks tulevikuks.

 

Kas sa võiksid tuua mõne näite mingitest mustritest või programmeeringutest, mis meid just praegu kollektiivselt mõjutavad?

Ma arvan, et väga suur nuhtlus meie ühiskonnas on meie telefonide sõltuvus. See on niivõrd kerge dopamiini laks ja kiire lahendus. Me oleme nii harjunud oma telefonide tõttu asju edasi lükkama ja oma mõtteid välja lülitama lihtsalt telefonis skrollides. See on meie ühiskonnas väga suur probleem. Me ei ole olevikus kohal. Me oleme oma telefonides, siis kui lõunastame, reisime, ootame. Me veedame nii suure osa oma ärkveloleku ajast oma meeles, oma sotsiaalmeedia uudiste voos. See, mis päriselt sünnib, mis päriselus toimub, läheb meist mööda. Isegi kui veedame aega sõpradega, endale kallite inimestega, siis millal tahes kuuleme „märguande“ heli, katkestame vestluse või kohtumise. Ma ei väida, et telefonid on halvad, et sotsiaalmeedia on halb. Aga küsimus on selles, kas meie kontrollime tehnoloogiat või see kontrollib meid.

 

Küsimus on selles, kas meie kontrollime tehnoloogiat või see kontrollib meid.

 

Kui me läheme ühe tasandi ülespoole, siis kas sa võiksid ära tuua mõne grupiviisilise või isegi globaalse käitumismustri?

Üks neist on pimesi kuuletumine. Meid treenitakse varasest lapsespõlvest alates valitsevat pead järgima, kuuletuma ja mitte oma peaga mõtlema, omaenda emotsioone ega instinkte kuulama. Kogu ühiskond on rajatud sellele, et me oleme kuulekad, järgneme massile ega mõtle omaenda ajudega selle üle, mida me tahame ja mida me tulime siia tegema. Ma arvan endiselt, et teadlikkus on see teema, mille juurde me tagasi jõuame. Inimesed peaksid üles ärkama ja õppima end väljastpoolt vaatama, vaatama seda, mida nad tegelikult teevad ja miks nad käituvad nii, nagu nad seda teevad.

 

alone-blindfolded-man-1278620-300x200

 

Sellised ideoloogiad nagu religioonide, riikide, haridussüsteemide ja korporatsioonide omad süstivad meisse uskumusi ning uskumused loovad reaalsust. Eks neil ole oma koht, ma arvan. Meil on vaja millessegi uskuda ja ühiskond ei toimiks ilma selleta. Meil on vaja mingisuguseid uskumuste süsteeme, aga me peaksime olema sedavõrd teadlikud, et valida neid targalt, valida millesse uskuda ja milliseid süsteeme järgida. Aga neil on kindlasti oma koht, sest vastasel juhul valitseks kaos. Uskumused juhivad meie käitumist.

 

Mida sa näed oma tulevikus? Eeldame, et see töö ning sinu sõnum tõmbavad ligi järjest enam ja enam inimesi. Mis sa arvad, mis hakkab juhtuma? Kuhu sa näed seda suundumas?

Ma näen, et inimesed hakkaksid elama rohkem enda sisemusest, oma sisemisest endast lähtuvalt. Harjumusearhitektid elavad sisemusest lähtudes. Maailm muutuks paremaks paigaks, sellepärast et see, mida maailm praegu päriselt vajab, on inimesed, kes järgivad oma kirge, järgivad seda, mis neile rõõmu valmistab, järgivad oma hinge juhitud eesmärki, mida nad tulid siia teostama. Nii paljud inimesed praegu ikka veel järgivad programmeeringut, nii paljud inimesed on õnnetud, tehes seda, mida nad praegu teevad. Kui nad saaksid teadlikuks sellest, mida nad päriselt vajavad, siis oleks palju rohkem õnnelikke inimesi ja maailm oleks parem paik.

 

Palun räägi meile nendest arhitektidest, kellele sa viitad.

Olgu, arhitekt tähendab harjumuste arhitekti. See on manifesteerimise protsess. Arhitekti kujutluses on midagi. Me peaksime vaatama eneste sisse ja tunnetama, mis teeb meid õnnelikuks, millised on meie visioonid, sihid ja unistused, mida me sooviksime ilmsiks muuta. Õpitoas käsitleme läbi proovitud mudelit, mida inimesed saavad järgida, selleks et hakata eesmärke oma elus teostama.

 

Harjumused on meie igapäevaelu nähtamatu arhitektuur. 

 

Nii et põhimõtteliselt sa annad meile disain töövahendid?

Elu ülesehitamiseks disainitud töövahendid. Sellepärast, et harjumused on meie igapäevaelu nähtamatu arhitektuur. Sihid ja tulevikuvisoonid on väga tähtsad tagant kannustajad, aga samal ajal on oluline neist mitte kinni hoida ning jääda oma elus teadlikuks ja usaldada elu kulgu. Me peaksime tööd tegema selleks, et teadvustada, millised on need igapäevased tegevused, mis meid lõpuks eesmärgini viivad. Sellepärast, et eesmärkide seadmine ilma uute harjumuste tekitamiseta on mõttetu. Kui me seame eesmärke, ilma et me muudaksime midagi oma igapäevaelus, siis ei muutugi midagi. Tark on eesmärki omada, aga keskendugem tegevusele, mis meid eesmärgini viib. Ja aeg on muutuja, mis meid sinna kohale viib, juhul kui me oleme oma tegutsemises järjepidevad.

 

Ja mida oodata sinu eesseisvalt õpitoalt Tallinnas?

Oodata on häid vaibe, palju uut informatsiooni, teadmisi, jagamist ja taipamisi. Teisi inspireerivadi inimesi. Mudel, mida ma õpetan, seisnebki selles, kuidas seda teha, kuidas seda kõike ellu rakendada. Kui me kulgeme läbi oma igapäevaelude, siis ei ole lihtne muutust sisse viia, aga õpitoas üheskoos teiste inspireerivate inimestega jõuame sellisesse ruumi, kus saame võtta vastu otsuseid iseenda elu suhtes. See saab õpitoast alguse, aga see ei lõpe õpitoaga. Inimesed saavad endale aruandepartneri, nad võtavad vastu otsuse ja hiljem annavad aru oma partnerile.

 

Kui me ei tea, mida me oma elult tahame, siis me üksnes reageerime, reageerime teistele inimestele ja oludele.

 

Kas ma saan midagi teha, et end õpitoaks ette valmistada?

Võta enda jaoks aega ja lõõgastu mõnusas keskkonnas. Mõtle oma elu üle järele ja selle peale, mida sa oma elult tahad. Kui me ei tea, mida me oma elult tahame, siis me üksnes reageerime, reageerime teistele inimestele ja oludele.

Üks väga oluline asi, millele mõelda, on see, kuidas me inimestena toimime oma igapäevaelus ja kuidas me näeme oma arengut selle tulemusena. Tuginedes hiljutisele uuringule, me opereerime 95% ulatuses oma elust toetudes oma alateadlikele programeeringutele. Nii et tõeline kingitus on mõista, kuivõrd „robotlikud“ me oleme, päriselt sellele pihta saada ja päriselt seda mõista. Siis on võimalus hakata seda samm-sammult muutma.

See on meie loomus, selliselt me opereerime. Me õpime kõike: oma toimimist, harjumusi ja uskumusi kordamise teel. Selliselt me ka õpitut ära unustame – korrates.

Kui oleme kõik need mustrid selgeks õppinud, siis saame need ka ära unustada ning neuroplastika tõestab seda tõsiasja, sest meie aju alati muutub ja reageerib füüsiliselt. Sõna otseses mõttes ei jää see kunagi samaks. Mõned teadlased väidavad, et see on 20. sajandi kõige suurem avastus.

Õpitoas me räägime samuti neuroplastikast. Paljudes inimestes minu eelmistes õpitubades äratas see teema aukartust. On olemas ütlus, et vanale koerale uusi trikke ei õpeta, aga asi on hoopis vastupidine. Nii et neuroplastika tõestab, et me oleme pidevas muutumises ja keskkond on see, mis meid kõige enam mõjutab. See, millel me laseme oma meelde siseneda ja teised inimesed meie ümber.

 

Nii et need töövahendid on sinu loodud? Saad sa rääkida selle teemaga seonduvalt mõnest infoallikast, mõnest õpetajast, mõnest algmaterjalist, mis sind on inspireerinud?

Kõik sai alguse sellest, et olen olnud enesearengu teekonnal umbes kaheksa aastat ja umbes neli aastat tagasi ma taipasin, et harjumused on meie elude nähtamatud arhitektid ning see teema haaras mind sedavõrd endasse, et ma uurisin seda nii palju kui võimalik interneti vahendusel, raamatute kaudu, igal moel… Üks mu lemmiktüüpe selle teema juures on Dr. Joe Dispenza. Ta on raamatu “Breaking the habit of being yourself” („Murdes iseendaks olemise harjumust“) autor. See on päris teaduslik, aga see on mõistetav ka tavainimesele. Samuti on võrgus olemas väga hea blogi, mille nimi on “James Clear”, ma olen seda tüüpi jälginud umbes kümme aastat.

 

On sul mingeid näiteid sellise muutuse või puhastuse kasutajakogemustest neilt, kes on selle tööga lõpuni läinud?

Ma tean ühte tüüpi, kes otsustas lugema hakata ja alustas raamatute lugemisega 15 minutit päevas. Selle tulemusena sattus ta investeerimise ja ettevõtluse alale ning rajas omaenda ettevõtte. Ja ta ütles, et see juhtus kõik raamatute lugemise tõttu. On ka päris lihtsaid asju ja näiteid nagu vee joomine hommikul esimese asjana. Olen saanud ka palju head tagasisidet noortelt, kes olid õpitoas osalenud ja kes ütlesid, et see õpituba muutis täielikult seda, kuidas nad maailma näevad ning et nad on muutunud palju õnnelikumaks. Paljud inimesed on samuti öelnud, et „käis plõks“, et pusle leidis lahenduse ja et nad nüüd mõistavad „seda“. Palju on sellist tagasisidet.

 

Inimesed peaksid üles ärkama ja õppima end väljastpoolt vaatama, vaatama seda, mida nad tegelikult teevad ja miks nad käituvad nii, nagu nad seda teevad.

 

Millised inimesed kõige enam kasu saavad sinu õpitoast?

Inimesed, kes tahaksid oma elus midagi muuta. Inimesed, kes näevad endas suuremat potentsiaali. Inimesed, kes tahaksid oma elus järgmisele tasemele jõuda. Avatud meelega inimesed, keda huvitab eneseareng. Sest ainus kindel asi on muutus. Kõik kas muutub või sureb. Loodus ei püsi eales paigal. Muutumine on ainus viis ellu jääda.

 

Viimane küsimus. Mida sa tead kükloopidest?

Nad on müstilised olendid. Ainus asi, mis mul pähe tuleb, on see, et olen kuulnud, et nad usuvad lugusid, sest nad ise on lood. See meeldib mulle! Ja me oleme tegelikult samasugused. Me elame samuti lugudes, mille kohta me usume, et need on tõsi. Me räägime endale lugusid ja usume neid lugusid, mida me kuuleme. Kui me tahame muuta lugu, milles me elame, siis on meil vaja hakata uskuma uutesse lugudesse ning lugusid, millesse uskuda, on lõppematu hulk. Küsimus on selles, milline lugu ja milline mäng tundub Sulle parim.

 

Absoluutselt. Tänan sind väga.

Tänan!

 

Järgmise “Harjumuste arhitekt” koolituse kohta leiad rohkem infot SIIT!