Templi eest hoolitsemine

Minu hea sõber Alar Tamming, keda pean üheks targemaks inimeseks, ütleb nii: „Kui sa loed läbi paksu raamatu või kuulad pika loengu ning saad sealt kasvõi ühe idee, mida oma ellu rakendada, siis on sinu ajaline investeering sellesse on korda läinud.“

Loodan, et minu eelmine blogipostitus sai läbi loetud ja andis sulle kasvõi ühe hea mõtte.  

Mina soovin aga jätkata oma isikliku jagamisteraapiaga. Pole juba mitu päeva kirjutanud ja pean tõdema, et tundsin sellest puudust. Olen tänulik, et andsin sulle lubaduse kirjutada. Tänu sellele on mul nüüd suurem motivatsioon seda ka teha. Muidu tegeleks ma millegi muuga, vaatamata sellele, et kirjutamine ju mulle tegelikult meeldib. Hmh, inimesed on ikka naljakad olendid — vaatamata sellele, mida nad teavad neile meeldivat, teevad nad ikkagi suure osa ajast asju, mis neile tegelikult ei meeldi, või mis niisama ajaauku täita püüavad. 

Kavatsen jätkata selle kirjutisega kursil – templi eest hoolitsemine. Kuna inimkeha peetakse selle universumi, mis ei ole just eriti väike koht, üheks keerukamaks leiutiseks, siis tuleb sellega üksjagu hooldustegevusi kaasa. 

Loo autor / Joonas Saks

 

 

Olen avastanud, et minu keha vajab massaži ja vajab palju massaži. Olen parasjagu lugemas Robin Sharma uut raamatut “The 5AM Club”, mida ma väga soovitan igale inimesele, kes soovib enda elukvaliteeti märkimisväärselt tõsta. Ja üks asi, mida Sharma rõhutab, on massaž. Ja seda 2x nädalas 1,5 tunniste seanssidena. See on ajaline ja rahaline investeering, mis tõstab olulisel määral meie võimekust tulla toime igapäeva stressiga ning olla produktiivsemad.

Me elame väga intensiivsel ajal, kogeme ühes aastas tihtilugu enam, kui meie esivanemad terve elu jooksul. Meie keha koguaeg reageerib keskkonna stiimulitele, millest valdavas osas me isegi teadlikud ei ole. Ta teeb seda läbi emotsioonide, aga kuna meil ei ole aega kõike koguaeg tähele panna ja protsessida, siis see ladestub väikeste pingekolletena kehas.

 

Olles juba harjunud elama tohutus pingeseisundis, ei pane me seda tähele ja peame normaalsuseks. 

 

Mina, kes ma oma keha eest hoolitsemisega tegelen ilmselt rohkem kui keskmine inimene, avastasin oma suureks üllatuseks Bali tervendajaid külastades, et mu keha on korralikus stressi seisundis. Eestis terapeute külastades ma ei ole täheldanud sellist tagasisidet, sest ma kahtlustan, et paljud neist on ise samas seisus :). Siin on vahe selgelt välja tulnud ja ma olen ka teinud sellest järelduse, Robin Sharmal on õigus – meie kehad vajavad massaži. 

2x nädalas, ma kahtlustan, et ei tule toime, kuid teen oma parima. Seega sean omale eesmärgiks 1x nädalas, mille usun, et suudan ka täita. See teeb siis vähemalt 52 mõnusat kogemust selles aastas. Oi, ma olen seda väärt. Ka see on üks uus harjumus. Varasemalt olen oma vajadusi üksjagu tahaplaanile kühveldanud. Nüüd uus harjumus ja uus mantra.

 

Oi, ma olen seda väärt.

 
Oluline teema — TOIT

Meie keha ehitab end üles materjalidest, mida sinna paneme. Ma ei saa hästi aru, kuhu see niivõrd lihtne ja selge arusaam viimase 50 aastaga kadus, aga no olgem ausad, 90% kraamist mis keskmises poes müüakse on vähemal või rohkemal määral keha kahjustav. Siinkohal võiks üsna tõsise naljana öelda – mulle tundub, et üsna pea sööme plastmass kahvlitega plastmasstopsidest plastmassi. 

Kuna see siin on väga pikk teema, et mis siis sünnib süüa ja mis mitte, lihtsustan ma seda nii. Esmalt, iga keha on erinev, igale inimesele on sobiv natuke erinev dieet. Minu ayurveda õpetaja Indias andis edasi mulle tuhandeid aastaid vana teadmise – dieet olgu selline, mis sobib kogu eluks. Segan tahtlikult siin moodsa sõna dieet ja lihtsakujulise söömise omavahel. Ise mõistan seda nii — söö nii nagu sa oleks dieedil, ent anna oma kehale kõik vajalik. 

Siinkohal kivi meie kapsaaeda – kuhjunud pingete allasurumise peamise vahendina kasutame söömist – keskmine inimene sööb ca 2-3x rohkem kui ta keha tegelikult vajab. See omakord kurnab kogu organismi. Jättes hetkel mainimata toiduained, mida me üldse sööma ei peaks.

Pean tunnistama, et olen natuke laisaks muutunud ja söönud asju, mis ma tean, et minu kehale ei meeldi. Millest ma seda järeldan, et ei meeldi? Esiteks ma näen, et näiteks kõht läheb punni kui teatud asju söön. Teiseks ma ei tunne end pärast osade toiduainete söömist väga energilisena. Pigem nagu tahaks näoga lapiti vastu lauda kukkuda. Kolmandaks osade asjade puhul, nagu näiteks suhkru põhised tooted, saan energialaksu, mis asendub energiaauguga mõne tunni pärast. 

Kavatsen nüüd olla hästi aus enda vastu – ma tean, et mulle absoluutselt ei sobi suhkur. Ei sobi alkohol. Piimatooted ajavad kõhu punni, seega ilmselgelt ei sobi. Valge jahu mõjub lihtsalt nats veidralt, ma isegi ei oska seda seletada, kuidas. See aasta jätan nad kõik ilusti välja. Teen katse, mismoodi ma end tunnen, kui ma ei söö neid asju, mida ma tean, et mulle ei sobi. Ja olen rohkem köögiviljade peal. 

 

blog, toitumine

 

Mulle meeldib, et Tallinnasse on tekkinud juurde toredaid kohti, kus saab värskeid ja kvaliteetseid vilju. Minu lemmik kohtadeks on Balti jaama turg ja Biomarket. 

Kui sa nüüd kahtlema hakkasid, millised toiduained sulle siis ikka sobivad või mitte, siis mina soovitaks seda testida kinesioloogia abil. Kui sa ei tea, mis see on, siis – kinesioloogia suhtleb otse su kehaga, küsides küsimusi ja testides vastuseid lihaste reageerimise põhjal. Ja rohkem infot leiad netist kinesioloogia kohta guugleldades.

 

Keha teab täpselt, mida ta vajab ja tahab, asja ajab segaseks meie mõistus.

 

Üks mulle muljet avaldanud meetod on ka bioresonats, mis on üks väga huvitav võimalus oma kehaga suhtlemiseks ja selle selgeks tegemiseks, mis seisus on organism ja millist tasakaalustust vajaks. 

Ahjaa, veel üks ülioluline asi. Pärast kella 20:00 ei tohiks enam süüa. 

Miks? Lihtne – seedetuli hakkab sel ajal vaikselt kustuma ja me ei suuda enam seedida toitu. Mis tähendab, et öösel, mil keha peaks saama puhkust, näeb ta hoopis vaeva selle toidu lõhustamisega, mida sa talle hilja õhtul sisse panid.

 

Vee tervistav jõud

Joon värsket vett, kui vähegi saan, allika vett. Vähemalt 2 liitrit päevas. Kannan pudeliga kaasas, et ei ununeks. 

Vesi on üldse üks asi, millele tasuks rohkem tähelepanu pöörata. Meie kehad ja maailm meie ümber koosneb valdavalt veest. Seega keha kastmine nii seest kui väljast puhta veega on ülimalt tervistav. Puhtad veed on Eestis hetkel valdavalt jääs, aga kusagilt jääaugu leiab ikka, kus terapeutiline külmavee protseduur teha. Olen viimasel aastal üksjagu enese karastamist praktiseerinud ja pean tõdema, et see on palju mõnusam kui enne arvasin.

 

bali vee tseremoonia, blog
Bali templi puhastav veetseremoonia

 

Veega tasub suhelda. Veel on erakordne võime puhastada lisaks füüsisele ka emotsionaalselt ja mentaalselt. Dušši alla minnes tasub teha veele palve ja paluda tal viia see, mis sind enam ei teeni või millest sa konkreetselt soovid lahti lasta. 

Tee proovi! 

 

Tundub, et nüüd sai meie keha kui templi osas kõik. Järgmises kirjas kirjutan meelest. Mida ja kuidas arendan ning mida vähendan. 

Mis Sind siit puudutas? Kas said mõne hea mõtte, mis kasutusse võtta? Mis see on?
Lihtsalt kirjuta endale kuhugi olulisse kohta välja, et ei kaoks päeva virr-varris “oluliste asjade” vahele. 

 

Pehmet olemist soovides

Joonas