Ma valin olla teadlik looja

Vahel on meie valikud väga nigelad ja tundub, et me peame. Aga ka neis olukordades me võime võtta oma elu enda juhtida ja otsustada, et ma tahan sellest olukorrast luua parima.

Loo autor / Irene Kaljuste

Ma jagan teiega loo oma sisemise ahha-elamuse päevast. Tead, sellisest kus sa oled ühte asja koguaeg teadnud, aga nüüd alles jõudis päriselt kohale. See juhtus Tartus, Krempli kohvikus ühe südamelähedase sõbra jagamist kuulates. Aitäh talle, sest see pööras minus viimasel kuul toimunud kriisi tugevuseks.

See taipamine on naeruväärselt lihtne, kuid väga tugevalt perspektiivi elule muutev – ma ei pea mitte midagi, aga ma võin valida teha teadlikud valikud.

 

Küsimus on, kas ma valin kannatada selle all, et elu teeb mulle midagi või ma võtan vastutuse oma kogemuse eest.

 

Taipasin äkitselt, et võttes positsiooni ma tahan nii või naa teha, selles on automaatselt minu otsus ja ka vastutus.

Toon näite. Kui ma pean lahti laskma millestki, mis on olnud minu jaoks üks olulisemaid asju mu elus, siis see tundub raske ja koormav, sest ma olen justkui sunnitud tegema midagi, mida ma ei taha. Kuid, kui ma valin, et ma tahan sellest lahti lasta lahti, siis kohe tõuseb ka pinnale miks – miks ma peaks seda tahtma. Ja võibolla ma ei taha sellest lahti lasta, aga mis siis kui see pole enam minu jaoks kättesaadav? No siis ma tahan mitte kannatada ja valin lahti lasta. Ma tahan seda, sest ma soovin olla vaba, ma soovin armastada elu tingimusteta. Ma ei pea seda tegema, kuid milline kergus on selles, et mul on valik. Mul on alati igas olukorras valik.

Selle teadvustamises on loomise jõud. Tekivad ideed, tekib uus jõud. Mis on kõik need erinevad viisid, kuidas ma soovin enda elus vabadust kogeda, kuidas ma soovin oma tingimusteta armastust väljendada. Siin on ühtaegu vabadus, aga ka vastutus. Siin ei ole valu ega kannatust, puudub ohvri roll. Sest teadagi ohver ei taha midagi, temaga asjad lihtsalt juhtuvad.

Ohver ei tee valikuid, ta triivib eluga kaasa ja kannatab selle all.

teadlikud valikud, pure mind, blog

Tihti on tõesti nii, et elu teeb enda keerdkäigud ja meil ei jää muud midagi üle, kui leppida sellega. Kuid ka selles leppimises võib teha teadliku valiku, öeldes “ma valin alistuda elu voolule ja seda usaldada, sest ilmselgelt ma ei näe veel suuremat plaani, kuid ma valin USALDUSE”.

Jaa, tõenäoliselt pean selle valiku tegema veel 500 korda, või isegi 1000 korda. Öeldakse, et pianist saavutab meisterlikkuse alles siis, kui ta on 10000 tundi harjutanud. Nii on ka valimise ja vastutuse võtmisega enda kogemuse eest. Harjutan seda nii palju kordi, kuni see jääb minuga. Kuni ma ei kuku enam tagasiohvri rolli. Tehes seda iseendale hinnanguid andmata.  

Vahel on vaja hirmsasti kannatada ja elu käest korralik raputus saada, et sellest lihtsast asjast aru saada, vahel piisab ka lihtsalt sõbraga vestlemisest. 

 

„Vabadus saab kätte selle inimese, kes on otsustanud oma südames, et see on see, mida ta tõeliselt tahab.”

 

Kutsun sind märkama neid kohti, kus ütled endale või teistele ma pean. Ma pean kaalust alla võtma, ma pean kodu koristama, ma pean võtma vastutuse ja tegema mida ütlesin, ma pean loobuma millestki, ma pean minema sinna või tänna, ma pean seda tööd tegema jne. Pane tähele, mis on see tunne sinu sees, kui sa kasutad sõna pean. On selles kergus või vastupanu? Kas see loob midagi? Ja kui, siis mida?

Ja nüüd pööra see teistpidi ja märka mis juhtub sinu sees ja ümber, kui sa valid selle sõna asemel kasutada hoopis ma tahan. Ma tahan kaalust alla võtta, ma tahan kodu koristada, ma tahan võtta vastutuse ja teha mis ma olen lubanud, ma tahan minna sinna või tänna, ma tahan seda tööd teha. Tunneta, mis on selle sõna mõju sulle ja märka, kuidas selles hakkab ilmnema ka see, miks sa seda tahad. Mis tunne on, kui sa omad oma kogemust ja valid teadlikud valikud? Kas selles on kergus või raskus? Võibolla on see natuke hirmutav? Kas see loob selgust, või mida see loob?

Jaa, ma tean, vahel on meie valikud väga nigelad ja tundub, et me peame. Aga ka nendes kohtades me võime võtta oma elujõu enda juhtida ja otsustada, et ma tahan sellest olukorrast luua parima. Sest armas lugeja, kes sa oled võtnud selle tee ette ja siiamaani minu mõttearendust lugenud, me ei ole sunnitud millekski, me oleme enda valikute tulem. Kas me oleme need valikud teinud ebateadlikult ja valime olla elu ohvrid, või me otsustame just siin ja praegu, et ma olen ise elu looja ja siit edasi ma tahan teha teadlikke valikuid, on samuti valik. 

Loo, ja võta oma loomingu eest vastutus.

 

Milline elu on väekalt elatud elu sinu jaoks? Millist elu sa soovid käija? Miks mitte kirjutada see üles ja ajas muudkui visiooni täiendada. Elu saab meile anda siis, kui me teeme enda jaoks selgeks, mis on see, mida me tahame.

Ja jah, see kõik on väga tõenäoliselt illusioon ja mäng, aga mängigem siis seda mängu teadlikult!